Blogimine võib suuresti olla spontaanne tegevus, kuid enne blogile käte külge löömist on mõistlik korra maha istuda ja veidi plaani pidada. See võib sind säästa suurematest vigadest.
Kui tahad niisama isiklikust elust blogida, siis suurt plaani ei pea pidama, võtad aga stepilauliku hoiaku “laulan kõigest, mida näen” ja lased sulel lennata (sõrmedel klõbistada).
Kui aga on plaanis blogida eesmärgipäraselt, siis teema hoolikas läbimõtlemine on oluline.
Kui sul on mõtteis sobiv valdkond, siis proovi maha istuda ja kirja panna blogiteema peamised kategooriad ja 10-20 esimese postituse teemad. Pole mõtet blogimist kaaluda, kui 15 minuti jooksul esmane nägemus paberile pole jõudnud.
Soovitav oleks, et sul on pidevalt mitu postituseteemat varuks olemas, millest pärast järgmist postitust kirjutada. Minul on näiteks siin blogis juba 10 järgmise postituse teemat mustandina kirja pandud ning umbes samapalju suudaks 15 minuti jooksul veel järjekorda lisada.
Kui tahad blogida rohkem kui ühest teemast, siis võiks teemadel mingi kokkupuutepunkt olla, et kõigil lugejatel huvitav oleks. Kui blogid kolmest teemast ja iga lugeja huvitub ilmselt vaid ühest teemast, siis tulemus suurem asi pole.
Näide: kui tahad blogida vahel fotograafiast ja vahel poliitikast, siis tee parem kaks eraldi blogi. Aga kui oled pressifotograaf, kes räägib regulaarselt ka pressifoto mõjust poliitikale ja vastupidi, siis on sul kokkupuude olemas, millega saad ka ühest teemast huvituvad inimesed lugema teist teemat.
Samuti tasub mõelda teema sihtgrupi peale, kas see on piisavalt suur. Eriti oluline on see eestikeelses veebis, meid on lihtsalt sedavõrd vähe.
Blogimine ei ole lihtne töö, kui sa tahad seda hästi teha. Lisaks regulaarsele kirjutamisele, mis võtab peamise aja, on vaja tegeleda blogi tehnilise poolega, disainiga, statistikaga, kommentaaridele vastamisega, samal teemal blogide jälgmine (nii meil kui mujal).
Sa pead leidma oma igapäevases-nädalases rutiinis kindlad tunnid, kus saad kindlasti oma blogiga tegeleda.
Ebaregulaarsed juhuslikud postitused on kõige kindlam viis blogi välja suretada.
Nagu öeldud, pole see lihtne töö. Nagu enamik ettevõtteid, sureb ka enamik blogisid esimese, hiljemalt teise aasta jooksul.
Lugejaskonna kasvatamine ja hoidmine on pikk ja aeganõudev töö, esialgne entusiasm võib kiirelt lahtuda, kui vaimusilmas olev edukujutlus ei kipu esimestel kuudel täituma. Sind võib tabada teemakriis, tüdimus, muutused isiklikus elus või töö juures võivad sinu prioriteete ja vaba aja saadavust mõjutada.
Ei piisa mõningasest huvist, sul peab teema vastu olema tõsisem kirg, see teema peab olema sinu jaoks oluline. Vastasel korral sureb su blogi esimestel kuudel välja.
Vähemalt alguses kirjutad sa eelkõige iseendale, sest lugejaid on vähe, tagasiside tagasihoidlik, mingist otsesest või kaudsest kasust pole mõtet rääkida. Siis on su peamine tasu vaid töörõõm.
Need punktid tuleb kõigepealt läbi mõelda. Alles siis hakka otsustama, millist blogiplatvormi kasutada, milline on blogi kujundus ja mis on blogi aadress (mis on ka olulised punktid ja millest ma peagi kirjutan)
If you enjoyed this post, make sure you subscribe to my RSS feed!
Vaata.sa ei tea iialgi, kuna sa sured, või kes su kõrvalt sureb.
Aga kuna suremine on eestis popp ja noortepärane, siis võid lihtsalt ka ainult sellest blogida
Kusjuures teemana kindlasti väga intrigeeriv, aga ka päris keeruline teema.
Aga tegija piisava huvi ja pühendumise korral oleks täiesti perspektiivikas blogi, sest teema on lai, aspekte oleks palju: kuidas toime tulla lähedase kaotusega, matuste praktiline korraldamine, kuidas lastele teemat seletada, enesetaputeema, päranduse teemad jne jne. Kindlasti vajaks palju erinevaid eksperte külalisblogijatena, sest teema on väga tundlik, ei saa huupi lahmida.
Üks variant on seda ka musta huumori projektina teha, kuid arvan, et see jääks lühiajaliseks, sellest tüdineks nii tegija kui lugejad ruttu.
Tõsiselt tehes oleks see blogi minu arvates mõnele kriisipsühholoogile, matusebüroole, hingekarjasele korralik väljund.
no ei kipuks kuidagi regulaarselt uusi matusekombeid ja kirstumudeleid demovale veebilehele. Indrek, sulle hea ülesanne kirjutada, kuidas blogida raskesti blogitavatel teemadel
[...] eelmises postituses, kui oluline on blogi teema valimine. Et anda veidi inspiratsiooni, mis teemadel on võimalik edukalt blogida, toon teieni Time.com [...]
Hmm, mina olen üle 5 aasta bloginud (tõsi küll, blogis esimese pooleteise aasta postitusi enam üleval pole). Lugejaid on aastate lõikes erinevalt, teemasid on seinast seina (enamjaolt siiski oasupp), aga… Kas blogima peab selleks, et oleks lugejaid, et koguda (odavat) populaarsust? Mina blogin puhtalt selleks, et mul oleks miskine võimalus ajsu endast välja kirjutada ning ikkagi pean päris palju ennast tsenseerima, osa poste ainult draftina kirjutama ning osa hiljem maha korjama. Aga kui ma nüüd puhtsüdamlikult üles tunnistan, siis mind ei morjenda, et olen olnud nii blogide top 100 esikümnes päris pikalt kui ka 5 regulaarse lugejaga päevas.
Ma ei mõtle kunagi selle peale, millest ka kuidas ma peaks kirjutama, et VÕIMALIKULT palju lugejaid koguda. Mida ma sellega saavutaks?
Eesti on niiehknaa piisavalt väike ja kõik tunnevad kõikide tuttavaid… et.. ehh. Milleks punnitada?
A mida mina ka elust ja asjadest ja olulisest tean…
Ei PEA mitte midagi. Kui sa kasutad blogi lihtsalt enda jaoks ülesmärkimiseks või endast väljakirjutamiseks ja sul on ükstapuha, kes, kui palju ja kas üldse su blogi loevad, siis miks mitte. Ka nii võib blogi kasutada. Nö. personaalblogi.
Oma varasemas postituses http://blogopeed.com/blogide-peamised-tuubid/ kirjutasin professionaalsetest elik teemablogidest. Teemavalik ongi eriti oluline siis, kui su blogimisel on eesmärk. Näiteks tahad mingis teemas ise targemaks saada ning oma õppimisi, teadmisi ja tegemisi blogides jagades tuntust ja autoriteeti juurde saada. Seda saab tulevikus näiteks huvitavama töökoha või rohkemate klientide näol kasumina välja võtta. See on täiesti ok ja edumeelne tegevus, siin pole midagi häbeneda. Ja kindlal teemal blogimine on väga hea vahend õppimiseks, selle sain ma haridustehnoloogina töötades kiirelt selgeks.
Ütlemine, et “kõik tunnevad kõiki”… Kui sa oled omas valdkonnas üks kolmest tunnustatud eksperdist Eestis, siis ehk on keeruline otsest kasu leida. Üldiselt see nii pole:)
“Odav populaarsus” on lihtsalt kasutatav väljend, aga ma ei näe põhjust, miks selles ette süüdistada mõnda blogi, mis mõtleb ka sellele, kuidas rohkematele lugejatele kasulikum olla, kuidas info temani ülevaatlikumalt ja lihtsamini tuua, mõtleb sellele, mis probleemidele inimesed üldse veebist vastust otsivad … Ka kirjanik, fotograaf, kunstnik ei loo ainult endale, kõik tahavad, et inimesed nende loodut hindaks. Sellepärast ei maksa populaarsust automaatselt odavaks nimetada.
Suur hulk lugejaid pole eesmärk, vaid vahend. Mida rohkem aktiivseid lugejaid, seda rohkem tagasisidet, sünergiat, mis võimendab juba ise su blogi sisu huvitavamaks ja kasulikumaks.
Andres Fotograafidel on ju lihtne – hunnik ilusaid pilte jälle üles ja valma. googlirobotitele väike tekstilõik ka lisaks ja nii aastaid ja aastaid järjest