Blogide peamised tüübid
Blogisid on maailmas sadu miljoneid ning igaüks on iseenda nägu. Erinevate kriteeriumite järgi on neid võimalik jagada kümneteks eri liikideks, kuid suures plaanis liigitan mina neid kolmeks.
-
Personaalsed blogid
Arvuliselt on selliseid blogisid kõige rohkem. Inimesed kirjutavad neis oma isiklikust elust ja tegemistest, sekka ka tööst ja hobidest, tihti ka aktuaalsematest uudistest, mille kohta isiklikku arvamust avaldatakse, ka lihtsalt uitmõtteid ja -ideid.
Sellised blogid täidavad osalt päeviku eesmärki, teisalt on need head vahendid sõprade-tuttavatega side hoidmiseks. Kõigil on kiire, palju töid ja tegemisi, pole aega sõpradega regulaarselt kokku saada. Miski ei asenda kindlasti vana head silmast-silma suhtlemist, kuid blogi on heaks aseaineks kohtumiste vahepeal.
Isiklikud blogid on enamasti loodud tasuta blogikeskkondadesse nagu Blogspot.com ja Wordpress.com, lisaks on ohtralt väiksemaid keskkondi, mis blogivõimalust pakuvad. Korralikes keskkondades on võimalik privaatsussoovi korral kontrollida, kes blogile ligi pääsevad.
Isiklikud blogid on tavaliselt üsna väikese külastatavusega, sest neid tehakse vabast tahtest ja üsna eesmärgivabalt. Seepärast pole postituste tihedus kuigi regulaarne, teemad kõiguvad seinast-seina, samuti ei tegelda nende promomisega kuigi järjekindlalt. Aga nende jälgimine võib sellest hoolimata üsna meelt lahutav olla, kõik sõltub kirjutaja mõtteerksusest ja sõnaseadmisoskusest.
Minu isiklikud lemmikud hetkel: -
Temaatilised ja/või professionaalsed blogid
Inglisekeelsest veebist leiab blogisid iga teema kohta, aga ka Eestis on nendega lugu järjest parem. Meil on näiteks blogisid, mille põhiteemaks on reisimine, fotograafia (link1, link2), poliitika, keskkond, asukoht, kinnisvara, veebitehnoloogiad, filmigurmaanlus, kokandus, tervislikud eluviisid, on isegi olemas blogi spaadest!
Seda tüüpi blogid on minu jaoks oma olemuselt kõige huvitavamad, pean silmas just seda, et on valitud selge teema, mida kajastada.
Taoline blogimine tuleb kasuks nii lugejatele kui kirjutajale. Miks? Nagu ikka, otsitakse tänapäeval veebis esimese asjana infot Google’st.
Kui inimene satub teda huvitava teema blogi otsa, on tal huvi järgmisel korral otse sinna lehele minna, sest ta teab, et see blogija teab teemast üht-teist ning on info otsimise musta töö sinu ees juba ära teinud, jagab asjalikke soovitusi ja ehk temalt saab ka nõu küsida.
Kirjutaja saab blogides ise teemas targemaks ning teenib kasvava lugejaskonna pealt antud valdkonnas tuntust (mujal maailmas ka raha).
Blogitüüpide osakaal 2008 (technorati.com)
-
Korporatiiv- ehk firmablogid
Ka ärimaailm mõistis ühel hetkel, et oskuslik blogimine on tore turundus- ja PR kanal, mis kõige lõpuks ei maksa suurt midagi. Eriti hästi said sellest aru (veebi)turundajad ja kommunikatsiooniinimesed ise:) Edukaks on osutunud need firmablogid, kus ei ole peamine müügitekst, vaid suudetakse lugejale pakkuda midagi huvitavat ja kasulikku antud teema kohta.
Eestis on mitmeid veebiturunduse (link1, link2, link3) ja suhtekorralduse blogisid, lisaks blogivad firmadest näiteks Estonian Air, Netikuller, CV Online, KSA, Skype, mööndustega võib firmablogimiseks nimetada ka seda, kui väljaannete portaalides on ajakirjanikud blogima pandud, seda on tehtud näiteks Äripäevas kui Eesti Ekspressis.
Eksisteerib muidugi ohtralt blogisid, mis balansseerivad kusagil vahepeal, samuti võib blogi sujuvalt vahetada tüüpi, näiteks isiklikust blogist kasvab välja temaatiline blogi.
Järgmises postituses vaatame, millised on olulised momendid, mida peaks kaaluma enne blogimisega alustamist.
Samal teemal
Kui sulle pakub mu blogi huvi, siis soovitan tellida postitused RSS-ga!
4 arvamust “Blogide peamised tüübid” kohta:
Lehte jooksutab Wordpress | Disain põhineb Elegant Themes kujundusel | Veebimajutus: HostGator
Temaatiline blogi on minu arvates oksümooron, kuna blogi ülesehituse aluseks on kronoloogiline järjestus ajaliselt vähenevas või suurenevas suunas (”logiraamat”).
Temaatiline veebileht peaks aga infot esitama struktureeritult. S.t. puukentsefaliidi kodulehel on oluline, et esitataks info puukide, haiguste, ennetamise, ravi kohta, mitte, et info detsembri, jaanuari ja veebruari mõtete kohta puugindusest.
Kahjuks peetakse informatsiooni struktureeritud esitamist vist liiga “20. sajandi” stiiliks ja seetõttu on palju uitmõtteid sisaldavaid teemablogisid, mis ei anna kasutajale kaunist tervikpilti.
Informatiivse saidi viimaseid uuendusi blogiformaadis kasutajateni transportida on ilmselt hea mõte, aga see ei vähenda vajadust mitte-kronoloogilise struktuuri järele.
Olen täiesti nõus, et sisu struktueerimine ja ja selles arusaadavalt navigeerimine on igasuguse info esitamisel väga oluline, ka blogid ei pääse sellest kusagile. Ka on tõsi, et paljudes blogides selle üle liialt pead ei murta.
Info esitamine on palju teemas ja eesmärgis kinni. Kui on vaja inimeseni viia korraga kindel hulk konkreetset ja peamiselt lõplikku infot, siis on parem kaaluda mõnd muud strukuteeritud vormi, näiteks wikit.
Mida mina temaatilise blogi tugevuseks ja eeliseks pean? Kui tegemist on valdkonnaga, kus tuleb pidevalt muutusi ja uudiseid (tänapäeval on neid valdkondi aina rohkem, tänu teaduse ja ühiskonna kiiretele muutustele), siis on blogi kronoloogiline omadus väga abiks info edastamiseks.
Samuti rõhutan blogimist kui õppeprotsessi: inimene ei pea blogimiseks olema valmis ekspert, et siis ühepoolselt lõplikku tarkust jutlustada. Kui on olemas kriitiline hulk oskusteavet, saab selle baasilt juba vaikselt alustada ning juba needsamad põhiteadmised võivad paljudele inimestele abiks olla. Ei pea olema parim ekspert, tihti piisab ka sellest, kui oled kättesaadavaim:)
Tervikpildiga ongi see häda, et kui mina näiteks hakkaks kirjutama blogimisest hoopis mingit raamatut või e-entsüklopeediat, siis aasta pärast, kui ma selle ehk valmis saaks, on suur osa sellest infost vananenud. Info kiire vananemine on tänapäeval oluline faktor.
Ja blogis ON võimalik infot struktueerida ka teistmoodi kui vaid kronoloogiliselt. Suureks abiks võib olla oskuslik kategooriate ja märksõnade lisamine ning nende abil sisu erinev esitamine. Blogi arhiivi on võimalik ka temaatiliselt esitada.
Kui siia blogisse koguneb piisav hulk infot, siis hakkan ka seda veidi teisiti esitama, mõne postitusega pole mõtet kohe kategooriaid, sildipilvi jms näitama hakata, see ainult segaks.
Tõsi, tag’ide ja kategooriate abil struktuuri ehitamise osas olen nõus, samuti sellega, et blogiformaadis on hea uudiseid ja õpitavat materjali kajastada.
Samas oleks hea, kui ajalises järjestuses või ühetasemeliselt (kategooriatena) ilmuvat infot järjest ka mingisse ülevaatlikku struktuuri panna saaks. Äkki on isegi mõni selline widget ehitatud.
Kui ma jõuan siin postituste arvuga kriitilise hulgani, siis võtan sisu struktueerimise luubi alla. Küllap panen siis oma järeldused ja avastused ka siia kirja.