Äripäeva blogiprojekti head ja vead
Mindsweeperi kaudu avastasin Äripäeva juhtkonna korraga tärganud blogimisvaimustuse.
Igor Rõtov
Aivar Hundimägi
Meelis Mandel
Nähtus kui selline on ülimalt tervitatav, tõesti on kummaline, et Eestis kasutatakse blogimist nii vähe enda turundamiseks. Aga ÄP üritus ise näib liialt spontaanne ja veidi läbimõtlemata.
Näiteks tehniline pool. Miks ei ole need blogid Äripäeva portaaliga seotud? Need blogid peavad ju tugevalt toetama Äripäeva brändi, tasuta blogiteenuse aadress ei tee seda mitte.
Minu meelest oleks loogiline teha kasvõi aladomeen blog.aripaev.ee, mis koondaks kõiki Äripäevaga seotud blogisid, ÄP ajakirjanikel oleks seal võimalus (mitte sundus) blogi pidada ning keskkond seoks ja toetaks blogisid omavahel ning blogid omakorda portaali ja vastupidi. ÄP töötajate hulgas on juba praegu mitmeid inimesi, kes tegelevad blogimisega, kas hobidest või tööst või mõlemast. Ehk potentsiaal on täiesti olemas.
Seda ei peaks hakkama ka suurelt progema, on ju näiteks Wordpress MU näol olemas tasuta blogivõrgustiku valmislahendus, mille ülessaamiseks ei kuluks muud kui veidi mõne ÄP it-neegri tööaega. Sinna saaks ka kiirelt valmis nikerdada mõned ÄP sümboolikaga kujundused, mida iga blogija valida saaks, kõik näeks märksa viisakam välja ja oleks palju tõhusam ka. Mul kerkis vaimusilmas küll väga ilus ettekujutus toimivast konkreetse väljaande blogivõrgustikust 
Ja kui MU ülespanemine tundub liialt mahukas, siis ÄP aladomeeni alla üks mitme autoriga tavaline WP blogi üles panna on päris lihtne asi.
Lisaks sellele, et blogisid ei tehtud ÄP domeeni alla, need tehti ka erinevatesse keskkondadesse (Meelis Mandel wordpress.com’is, ülejäänud Bloggeris). Tundub, et otsustusse ei kaasatud mitte kedagi tehnilise ja turundusliku poole pealt, koosolekul tuli uitmõte ja mehed igaüks registreerisid esimeses keskkonnas omale ruttu konto. Ainult Meelis Mandel on kasutanud täisnime, teised mingit tuletist, kuigi nende täisnimede variandid ei ole hõivatud.
Lisaks ÄP juhtkonnale meenub ka Ekspressist Hõbemägi blogi ja CV-Online blogi, mis on samuti Bloggeris, selle asemel, et neid enda aadressi all hoida. Kas selle taga on mingi imetabane turundus- ja SEO-teooria, mille peale ma lihtsalt ei tule? Kardan, et pigem on tegu spontaansete, mitte lõpuni läbimõeldud algatustega.
Kindel blogimise rusikareegel – kui suhtud oma blogisse kergekäeliselt, siis teevad seda ka võimalikud lugejad. Neid juba ära ei peta, kiiresti saadakse aru, kui hingega asja juures ei olda.
Hea näide Eesti firmablogimisest on Varraku raamatublogi: erinevad kirjutajad, aktiivne postituste lisandumine, ei kirjutata ainult enda toodete promo, blogi ja firma enda koduleht on disainilt ja sisult hästi seotud. Pole midagi öelda, korralikult läbimõeldud ja teostatud projekt! Soovitan veel RSS-vood Feedburneri kaudu jooksma panna, saaks parema ülevaate loetavuse kohta.
Sisu kohta on veel vara midagi arvata, aga mina lükkaks need Äripäeva kirjutajad kõigepealt ühte blogisse kokku, saaks ühe asjaliku ja vaheldusrikka blogi kolme so-so blogi asemel.
Aga kindlasti jõudu Äripäevale, tänuväärne algatus, jälgin ikka.
Samal teemal
Kui sulle pakub mu blogi huvi, siis soovitan tellida postitused RSS-ga!
5 arvamust “Äripäeva blogiprojekti head ja vead” kohta:
Lehte jooksutab Wordpress | Disain põhineb Elegant Themes kujundusel | Veebimajutus: HostGator
Montoni ja Estonian Airi blogi meenuvad ka, kui õnnestunud firmablogid.
Meenus üks varasem postitus http://www.mindsweeper.ee/?p=88
Olulisim lühidalt:
Marketingiguru Seth Godin kirjutab oma blogis, millest muust, kui blogimisest. Ta vaatas maailma “top” blogide listi ning sedastab:
maailma suurimad blogid on pea kõik kirjutatud meeskondade poolt
maailma suurimad blogid avaldavad sageli ja palju kirjatükke
maailma suurimad blogid ei kirjuta blogijate enda elust, vaid lugejatest ja neile olulistest asjadest
Analoogia Äripäeva puhul oleks: blogi, milles kirjutavad Meelis, Aivar, Igor. Ent samas on ka huvitav praegune lahendus, kuna nad on suhteliselt lõdvalt seotud Äripäevaga ning seetõttu ehk ka veidi isiklikumad.
Tegelikult on hoopis proosalisem tavaliselt põhjendus sellel miks nad keskkonnast väljas on.
Enamik autoreid on need mingil hetkel enda tarbeks huvist teinud. Ja alles tulnud mõttelel need ka enda töökohaga siduda. Siis aga pole enam soovitud üle minna uute keskkonda vaid tahetakse jätkata vanas.
Arvad? Võib-olla. Esimesed postitused mahuvad küll kõigil kolmel blogil 4 päeva sisse.
Igal juhul polnud neil blogidel siis mingit suurt sisubaasi ega lugejaskonda, oleks võinud küll uude keskkonda kolida.
Nende kolme blogi kohta oli miskil hetkel vist isegi ametlik teade, et yhisprojekt jne, ehk siis huvi ja enda tarbega pole neil midagi pistmist. Kyllap seepärast nad kuivaks jääma kipuvadki.
Tavatöötajate blogisid ÄP minu tähelepanekuid mööda enda veebi pole soovinud, ehkki vähemalt yks ÄP-lane peab ka suurepärast profiblogi (Protsess). Tõsi, koondamiste aegu on riskantne lasta töötajatel ennast firma territooriumil vabalt väljendada – mine tea, kui sapiseks keegi pärast lahkumiskokkulepet muutub. Kyll aga “integreeriti” ÄPsse paar välist tegelast, nt kinnisvaraekspert Tõnu Toompark ja koolitaja Ekke Lainsalu. Praktikas tähendab see, et välisblogist kopeeritakse tekst tavaliseks veebiartikliks.
Tegelikult mõjub ka töötaja erablogi firma mainele hästi, kui selles pole virinat. Kaja Pino jutud seostavad isegi EMT millegi inimlikuga, Tele2 promob aga oma Oliveri, kes samuti tehnikateemadega ei piirdu.
Mis IT-neegrite tööaega puutub, siis sellest on praegu kõigil lehtedel puudus, kuna langev turg ajab lehejuhid sahmima, aga lisaneegrite jaoks ei jätku raha.